Kuidas kasvatada usaldust meeskonnas?
“Usaldus on nagu õhk, mida me hingame – kui ta on olemas, siis keegi ei märka. Kui teda pole, siis märkavad kõik.” Warren Buffet
On tõusev trend või lausa uus normaalsus, et töö toimub suuresti virtuaalselt ning meeskonnaliikmed istuvad eri paikades. Tihti moodustatakse meeskonnad projektipõhiselt vaid lühikeseks ajaks kindla ülesande täitmiseks. Muutunud töö tegemise viisid seavad aga nii juhile kui kogu meeskonnale suured ootused oma tiim hästi tööle saada. Et meeskond saaks eesmärgipäraselt ja tulemuslikult toimida on vaja usaldust, kusjuures usalduse loomine ei ole ainult juhi ülesanne, vaid usaldusliku õhkkonna eest vastutab kogu meeskond.
Gallup määratleb meeskonda kui gruppi ebatäiuslikke, kuid andekaid inimesi, kes väärtustavad igaühe tugevusi ning vajavad üksteist parimate tulemuste saavutamiseks. Igas tiimis on isiksused, kes ühelt poolt küll rikastavad seda meeskonda, teisalt aga põhjustavad erimeelsusi ja arusaamatusi. Gallupi lähenemisel põhinev meeskonna usalduse retsept koosneb kolmest komponendist: sõnasta meeskonna ambitsioon, sõlmi meeskonnana toimimise kokkulepped ning keskendu sellele, milles iga meeskonnaliige hea on.
Meeskonnad moodustatakse alati eesmärgiga midagi ära teha ning seetõttu tuleb esmalt läbi mõelda ja sõnastada meeskonna ambitsioon – mida me tahame koos ära teha ja miks me tahame siin meeskonnas olla. Tavaliselt on meeskondadel olemas küll detailsed eesmärgid ja kvaliteedimõõdikud, kuid ühine ambitsioon jääb sõnastamata. Oma ambitsiooni teadmine loob aga tähenduse kogu pingutusele. See aitab mõista, mille nimel meeskond koos töötab ning loob seeläbi ka omavahelist usaldust.
Selleks, et töö sujuks tõrgeteta ning meeskonnaliikmed ei peaks ise leiutama, kuidas selles tiimis on tavaks käituda, aitavad usalduse kiirele kasvule kaasa läbiarutatud ja selgelt sõnastatud meeskonna kokkulepped.Millistele teemadele mõelda meeskonna kokkulepete sõlmimisel, loe siit
Tiimide usalduslikuks toimimiseks tuleb teadlikult tegeleda ka suhete juhtimisega. Ausad suhted algavad iseendale ausalt otsa vaatamisest – me peame ise endast aru saama ning oskama ka teistele öelda, mida me meeskonda toome ja mida vajame. Enese- ning meeskonna analüüsimiseks on hea kasutada erinevaid isiksuse küsimustekke, näiteks Gallupi tugevusteleidjat. Kui igaühele anda võimalus turvalises keskkonnas ja positiivses võtmes rääkida sellest, milles ta hea on ja milles mitte, siis sünnivad sellest võimsaid koostöövõrgustikud, näiteks üks on tugev strateegilises mõtlemises, teine aga tähtaegade hoidmises ja tegutsemises. Kui lasta inimestel iga päev teha seda, milles ta hea on, siis ta silm särab, ta tahab hommikul tööle minna ning ta on päriselt pühendunud ja tulemuslik.
Aili Nurmeots
Chris-Helin Loik
Artikkel on avaldatud Äripäeva personaliuudiste portaalis 11.08.2020
Telli blogipostitused oma postikasti