Single Blog

Meeskonna tõhusaks toimimiseks on vajalik selgus ja usaldus. Kõikides meeskondades on olemas küll neile omased käitumistavad, kuid sageli on need teadvustamata ning kirja panemata. Igapäevane töörütm kujuneb välja juhi ja meeskonna käitumise põhjal ning tugineb tihti eeldustel. Et meeskonnad saaksid parimal viisil toimida, tuleb omavahel rollid ja vastutused läbi arutada ning kokku leppida. Avatud suhtlemine ja selgelt sõnastatud meeskonna kokkulepped loovad turvalise õhkkonna ning aitavad kasvatada usaldust. Mitmete uuringute põhjal võib välja tuua seitse teemat, mida arvestada kokkulepete sõlmimise juures.

1. Piirid – austame üksteise piire. Iga tiimi liige julgeb selgelt väljendada, mis talle sobib ja mis mitte. Kui ta seda täpselt ei tea, siis ta küsib. Näiteks kuidas me suhtleme töistel teemadel töövälisel ajal või milline on meile omane sõnavara. Kui piirid on selgelt paigas, on meeskonnaliikmetel lihtsam öelda ka „ei“. On tähtis mõista, et „ei“ ütlemine ei tee kellestki mittepühendunud kaaslast, vaid iseenda vajadusi väärtustava inimese.  

• Isiklik vastutus – teeme, mida lubame ja lubame, mida suudame kindlasti ellu viia. Meeskond toimib hästi vaid siis, kui iga meeskonnaliige teab, mida ta tegema peab ning teeb oma asjad korrektselt ja õigeaegselt ära. Lõputut vabandamist, et ma seekord ei jõudnud ja jälle ei jõudnud, ei tohi meeskonnas pikalt aktsepteerida, kuna see tõmbab alla kogu meeskonna moraali.

• Eksimused – võtame oma vead omaks, parandame ja õpime.  Iga meeskonnaliikme panus ja töö kvaliteet on tähtis. Vigu tuleb ette ka parimates tiimides, kuid oluline on vigadest õppida ja püüda neid edaspidi vältida. Et meeskond julgeks katsetada uusi asju ja ei kardaks vigu teha, on aga vaja luua avatud ja toetav õhkkond. 
• Info jagamine – jagame asjasse puutuvat infot kõikidele asjaosalistele ning ei räägi teisi taga. Meeskonna tugevust näitab suuresti see, mida räägitakse kuluaarides – kas pärast koosolekuid toimuvad veel koosolekud või teemadest räägitakse koosolekul avatult ning vaieldakse asjad selgeks.  
• Kuulamine – kuulame üksteist lõpuni ning ei anna hinnanguid. Me kõik oleme erinevad ja see ainult rikastab meeskonda. Et inimesed julgeksid oma arvamust avaldada ning saaksid seejuures ka oma väärikuse säilitada, on oluline mitte anda hinnanguid ei inimese ega tema arvamuse kohta. 
• Julgus – julgeme sekkuda isegi siis, kui meie populaarsus on kaalul. Eriarvamused meeskonnas on oodatud ja iga liige julgeb väljendada seda, mida peab õigeks. Austame meeskonnana ühiseid otsuseid sõltumata isiklikust seisukohast. 
• Heasoovlikkus – läheneme teiste kavatsustele, sõnadele ja tegudele nii heatahtlikult kui võimalik. Sageli tekkivad konfliktid meeskonnas eeldustest ja eksiarvamustest, et  teine inimene mõtles või tegutses pahatahtlikult. Enamasti see aga nii ole. Kui me usume kolleegide headesse kavatsustesse igal ajal, siis on meil lihtsam neid usaldada ja koostööd teha. 

Igal meeskonnal on oma unikaalsed lood ja kokkulepped. Et need kokkulepped ka päriselt peaksid, tasub nimetatud teemad oma meeskonna näidete varal läbi arutada ja lahti mõtestada. Samavõrra oluline on juhi eeskuju ja igapäevane käitumine ning iga meeskonnaliikme personaalne vastutus kokkulepetest kinnipidamisel ja vajadusel nende meelde tuletamisel.

Aili Nurmeots

Chris-Helin Loik

Artikkel on avaldatud Äripäeva personaliuudiste portaalis 11.08.2020