Cliftoni tugevusteleidja on saanud oma nime selle looja Donald O. Cliftoni (1924-2003) järgi, keda võib tänapäeval nimetada tugevustepõhise psühholoogia isaks. Teda on tunnustatud ka Ameerika psühholoogide assotsiatsiooni poolt.

1998. aastal kutsus Donald O. Clifton kokku grupi teadlasi, et arutada inimeste heade omaduste üle, sest senine maailm arutles ainult inimeste puuduste ja nõrkuste parandamise üle. Teadlaste grupp avastas, et inimestes on palju suurem potentsiaal, kui nad suunavad energia oma tugevuste arendamisele, mitte oma puuduste kõrvaldamisele. Tuginedes Gallupi 50-aastasele kogemusele inimeste tugevuste uurimisel loodi rohkem kui 100 000 intervjuu baasil 34 teemat, mis kirjeldavad inimeste loomulikke andeid.

Gallup on globaalne uuringute ja konsultatsiooni ettevõte, mis aitab juhtidel ning organisatsioonidel lahendada nende kõige põletavamaid probleeme. Gallupi rahulolu- uuringu andmebaasis on üle 35 miljoni vastaja, Cliftoni tugevusteleidja testi on üle maailma teinud juba enam kui 22 miljonit inimest. 90% Fortune 500 ettevõtetest kasutab Cliftoni tugevusi.

Gallupi uuringud näitavad, et inimesed, kellel on võimalus keskenduda oma tugevustele, on kuus korda rohkem pühendunud oma tööle ja kolm korda rohkem rahul oma eluga üldiselt.

“Sinust võib saada, kes iganes, kui Sa vaid kõvasti pingutad”.

Gallupi uuringud kinnitavad, et igal inimesel on suurim potentsiaal kindlates valdkondades. Kui keskendud sellele, milles peitub Sinu loomulik anne, siis tekib uskumatu ruum kasvuks ja arenguks.

See on Sinu võimalus kasutada oma loomulikke andeid ja tugevusi oma igapäevatöös. Gallupi uuringud kinnitavad, et tugevustepõhine lähenemine parandab inimese enesekindlust ja eneseusku ning suurendab tolerantsust teiste inimeste suhtes.

Sa ei taha hommikul tööle minna, tekkivad konfliktid töökaaslastega, Sa ei pruugi kliente hästi kohelda, suure tõenäosusega räägid oma tööandjast halvasti, Sa  suudad päeva jooksul vähe korda saata ning Sa koged ka vähem positiivseid ja loovaid hetki.

Suurem osa inimesi ei ole teadlikud, millised on nende loomulikud anded või nad ei ole suutelised neid kirjeldama. Seetõttu ei saa nad ka elada oma tugevusi arvsesse võtvat elu ega märgata tugevusi ka teistes inimestes.

Inimesed kipuvad uskuma, et nad muutuvad ajas ning et nende isiksused kohanevad vastavalt oludele. Teadlased on aga tõestanud, et inimese põhiolemus ei muutu. Näiteks tõi Uus-Meremaal 1000 lapse hulgas läbi viidud uuring välja, et nende isikuomadused olid 3-aastaselt ja 26-aastaselt suhteliselt sarnased. Seetõttu mõõdab tugevusteleidja isiksuseomadusi, mis suurema tõenäosusega ajas ei muutu ning tõlgib need inimese loomupärasteks anneteks. Teadmised, oskused ja praktika on samuti tugevuse võrrandi olulised osad ning õnneks on võimalik teadmisi ja oskusi arendada. Oma loomupärase talendi arendamine tugevuseks nõuab tööd nii nagu füüsilise vormi arendaminegi. Näiteks, kui sa oled sündinud küll potentsiaaliga arendada suur biitseps, kuid oma muskleid regulaarselt ei treeni, siis suurt biitsepsit sa endale tõenäoliselt siiski ei saa. Kui sa aga teed sama kõvasti tööd kui keegi, kellel ei ole loomupäraseid eeldusi suureks biitsepsiks, siis loomupärane anne võimaldab kiiremini paremaid tulemusi saavutada.

Talent x Investeering = Tugevus

Talent – loomupärane viis mõelda, tunda ja käituda

Investeering – praktiseerimisele, oskuste arendamisele või teadmiste suurendamisele kulunud aeg

Tugevus – võime tuua järjepidevalt ideaalilähedasi tulemusi

Tugevusteleidja annab ka teadmise, millistes teemades Sul loomupärane anne puudub. Esmalt tuleks endalt küsida, kas Sul üldse on vaja hakkama saada valdkondadega, kus Sul on loomupäraselt vähem annet. Näiteks kui Sul puudub loomupärane anne töötada detailidega ning Sul on võimalik seda oma töös vältida, siis tasuks seda ka vältida. Muidugi ei ole alati võimalik lõpetada need tegevused, kus loomupärast annet pole. Sellisel juhul tasub mõelda, kuidas sellistes valdkondades kõige paremini toime tulla või kuidas teha koostööd inimesega, kelle on selles loomupärane anne.

Samuti tasub Sul teada oma n-ö. pimedat ala, mis võib loomupärase talendiga kaasneda. See tähendab, et kui Sul on näiteks loomupärane viis anda käsklusi, võid teised inimesed tööülesannetega üle koormata.

Cliftoni tugevusteleidja kirjeldab 34 inimese loomupärast annet, mis on jagatud nelja vadlkonda – elluviimine, mõjutamine, suhete loomine ja strateegiline mõtlemine. Valdkonnad aitavad aru saada, kuidas Sa panustad meeskonda või kuidas Sa meeskonda juhid.

Parimad meeskonnad koosnevad inimesetest, kes saavad aru nii enda kui ka teiste panusest meeskonda. Teadlikkus võimestab meeskondi ning teeb nad muudatustega kiiremini kohanevaks, mitmekülgsemaks, produktiivsemaks ning pühendunumaks.