Peatu ja loo ühendus iseendaga
Tööl on palju teha ja kogu aeg tuleb asju juurde. Koduses elus nõuvad paljud asjad sinu tähelepanu ning lisaprojektide arv aina kasvab ja kasvab. Sa tunned, et sa ei halda enam oma elu. Öösel ärkad paanikatundega, sest Sulle tuli meelde, et olid midagi väga olulist ära unustanud. Enne taasuinumist teed peas plaani, millises järjekorras ja mida sa homme ära teed.
Kas väline kiirus on päris? Mis juhtuks kui võtaksime maha selle kiirustamise pinge ja teeksime asju mõnusa sisemise rahuga? Miks piitsutame iseend ja võtame endast viimast? Sest tajume enda ümber teiste ootusi meile. Tahame saavutada. Olla hinnatud ja tunnustatud. Arvame, et peame olema ideaalsed. Suutma rohkem. Olema rohkem. Andma endast rohkem. Kas need ootused on päriselt olemas või on need eelkõige meie enda kõrged ootused iseendale?
Väga tihti on sisemine pinge ja kiirustamine meie enda tekitatud. Kõike on vaja teha nüüd ja kohe, muidu ma ei ole piisav. Mis oleks kui tõmbaks pistiku stepslist korraks välja, peatuks ja mõtleks, kas ma ikka pean? Miks ma seda kõike iseendale teen?
Tegevuste ja asjade kontrollimise asemel, püüa saada kontroll oma meele üle. Too fookus väljast sisse. Katkesta teadlikult väline kiirus ja mine näiteks metsa jalutama. Vaata metsas igat väikest detaili – märka kuidas sulav lumi on tekitanud elavad vulisevad joad; kuula, kuidas puud krigisevad ja linnud laulavad ja mets on ilus. Ütlemata ilus. Rahulik meel suudab mitu korda rohkem kui kiirustamisest ärev meel. Loo sisemist rahu ja kõik väline laabub iseenesest.